Kevad käes ja päike võtab oi-oi, kui valusasti!
13.09.2008 Bundaberg, Queensland, Austraalia
Täna käisin uues farmis lepinguga magusat kardulast istutamas. Poistel tekkis küsimus, mis oli enne, kas väät või kartul, sest selleks, et kartulit saada, peab olema väät, mis kasvades lükkab alla kardula. Ei ole see magus kartul nagu tavaline kartul, et viskad peoga ja võtad sülega, siinmail on asjad ikka hulka keerulisemad.
Ăśldiselt on uus farm ok, tööpäeva lõpus anti grillvorstikesi ja õlut — kuna mina hoolin loomadest piisavalt palju, et neid mitte ära sĂĽĂĽa, jõin vaid poolteist pudelit õlut. Pole ma ju kunagi enne õlut joonud, aga siin juba teine kord. Ja teine kord töö juures. Tule taevas appi! Siinsed töökohad teevad must (õlle) joodiku!
Seda, et kevad on käes ja suvi ei ole enam kaugel, lugesin ma välja Päikese tegudest — määrisin 40 SPF-ga kaitsekreemi endale kätele ja kaelale, aga kuna pisike must särgike, mis mul seljas oli, paljastas kummardudes mu selja (;)), siis on mul aluspĂĽkste äärest ĂĽlespoole 2-3cm ulatuses tugev päikesepõletus. Ma pole ainus, kellel selles kohas päikesepõletus on — hostelis nimetatakse seda Bundabergi naeratuseks. Ăśhesõnaga möödas on need head päevad, kus sai vahel lipata ilma kaitsekreemita… Homme lähen, pistan jalad Vaikse ookeani vette ja tutvustan enda keha Päikesele, siis nad ehk ei ole enam nii kurjad ĂĽksteie vastu. Ja poest pean ostma 30 SPF-ga kreemi, muidu ma ei saagi jumet. Nägu on mul täitsa pruun ja minu silmade ilus helesinine toon on kohe kaugelt märgatav 
Muide — käisime siin ĂĽkspäev poodlemas — lisaks Scrubide 4 hooajale tahtsin osta endale mingi pisikese T-särgi. Kui kĂĽsisin mĂĽĂĽjalt, kas neil on XS suurust, sest S on mulle täieti sulaseleglt liiga suur, tegi mĂĽĂĽja suured silmad ja kĂĽsis, et mida ma tahan? Et neil on kĂĽll XL-i. Ăśhesõnaga nad siin XS-i ei tunne ja ma lõpetasin Targeti lasteosakonnas, kus avastasin, et mulle sobib kõige suurem poiste number. Ja me ei ĂĽtleks, et see number mulle väike on — pigeb natuke suur… Vat siis nii on lood siin riiete ostmisega.
Ma ei tea, kas ma olen juba maininud, aga Bundabergis on Austraalia kõige suurem lendrebaste kogukond. Flying Foxes’d on suured, nii umbes suure varese suurused nahkhiired. Ă•htu linnas kõndides hĂĽppavad nad põõsast välja ja ehmatavad sul kõhu kiiremini läbi käima… Aga peale päikeseloojangut on lahe vaadata, kuidas nad suurte karjadene lendavad lõuna poole, terve taevas on neid täis!
Peale päikeseloojangut kogunevad siin mingid varblase moodi linnud pisikeste muude osta ja säutsuvad täiesti kõrvulukustavalt üksteisest üle!
Ja kolmas looduse ime — siin on haraka moodi linnud — musta-valge kirjud ja ĂĽks nende isenditest kas siis mängib või sitemal juhul rĂĽndab inimesi — eile läksin poodi, kõrvaklapid peas, tuju hea ning see linnuke lendas minu vasaku kõrva juurest nii ligidalt mööda, et ma tundsin õhu liikumist. Iseenesest ta mind ei löönud… Kord olime Lapsega tunnistajaks, kuidas ta ĂĽhele koolipoisile samat nalja tegi ja hostelis olevatd iiri poisid sama linnu ohvriks langenud. Huvitav, kas nad sellepärast oksendasid/sittusid vannitoas vanni täna öösel? Ma ise ei näinud, aga Mess ĂĽtles, et keegi on vannituppa sittunud. Aga Laps ĂĽtles, et oksendanud… Reede õhtud Bundabergis! Oh, ma hakkan neid aegu veel igatsema. IRW.
Täna töö juures rääkisin ühe itaalia kutiga, kes sii kolmandat päeva, tuli oma jaapani tüdruksõbraga siia.. Tema kinnitas, et läänerannikul on parem palk, euroopalikumad elukombed ja ilusam loodus. Ja Uus-Meremaal pidi olema ilus-ilus-ilus, aga palk pidi olema väiksem. Aga elamine odavam. Lõppkokkuvõttes sama.
Currently playing in iTunes: White Lies (Radio Edit) by Paul van Dyk ft Jessica Sutta
Ma olen siin kaugel ja ei saa küsida kah, miks, kui palju ja mis õigusega 
Oli teine meie autojuht MRB-s, nimeks tal Paul, aga kuna ta nii kuramuse aeglane oli iga töö juures, hakati teda kutsuma Pauliinaks või Tutsiks. RIP Pauliina.